Ära katsu mind! Lähedus-väsimusest.
Tead seda tunnet, kus tahaks lihtsalt üksi olla? Ilma, et keegi su vastas oleks ja puudutaks sind? See tunne, kus sa loodad, et laps veel ei ärka, sest kui sa pead teda toitma, siis sa tunned nagu õhku oleks vähe ja sa ei mahu tuppa ära? Lapse sülle võtmine tundub nii raske ja sipelgad tahavad üle keha ronida kui keegi füüsiliselt sinu vastas on? Või partneri kallistused ja lähedus tundub nagu viimane asi, milleks jaksu on?
Ma usun, et peaaegu kõik emad on seda mingil hetkel tundnud. See on normaalne. Beebi vajab väga palju lähedust, sest see on talle ellu jäämiseks oluline. Küll aga võib see olla väga väsitav, kui sa imetad, laps magab kaisus, päeval tahab koguaeg süles olla ja ongi tegemist suure lähedusvajadusega lapsega. See on täiesti okei, et sa vahepeal tahad tunda, et su keha on sinu oma ning see ei tähenda, et sa ei armasta oma last (või partnerit) või oled halb ema.
Miks tekib väsimus lähedusest?
See tunne on selge märk, et vajad natuke aega endale. See on märk, et sinu enda “tass” on täiesti miinuses. Sinu keha annab sulle märku, et oled isennast hooletusse jätnud ja märkamata jätnud enda vajadused. Enda vajadused omaette olemisele ja oma ajale. Enda vajadused teha midagi päris enda jaoks ja mitte ainult kellegi teise jaoks. Laste eest hoolitsemine on raske ja kurnav, isegi kui iga päev on selline üsna stabiilne. Võimalik, et sinu “tass” on vaikselt tühjaks tiksunud pika aja jooksul tasapisi ja sa pole seda märganudki.
Igal juhul, selle tunde alla surumine ei aita ja võib olukorra hoopis veel hullemaks teha. Miinus läheb veel suuremaks ja sinu keha üritab sulle veel tugevamalt märku anda, et oot, midagi on valesti. Sellepärast on oluline korraks aeg maha võtta ja mõelda ka iseenda peale. Milliseid enda vajadusi olen ma eiranud? Kas ma söön-joon hästi? Mida on minu kehal praegult vaja? ÜKSI jalutamist ja värsket õhku? VAIKUST, et keegi iga natukese aja tagant ei vajaks midagi pisikestki? ÜKSI voodis lebamist? Mis on see, mida sina praegult vajad, et end hästi tunda?
Kui sa pole väga pikka aega endalt seda küsimust küsinud, siis on esialgu väga raske sellele vastust leida. Võib tekkida tunne, et mitte miski ei suuda sind praegult aidata ja lihtsalt ongi halb, mis ei taha mööda minna. See tunne ei tekkinud ühe päevaga ja see ei lähe enamasti üle ka ühe päevaga.
Kuidas leida aega iseendale?
Räägi oma partneriga. Seleta talle, mis toimub ja kuidas sa end tunned. Ilma selgitusteta tõrjumine teeb talle väga haiget.
Leia aega ise olemiseks. Kui mees tuleb õhtul koju, siis mine jaluta üksi, kuula autos muusikat, pane magamistoa uks kinni ja laiuta voodis, venita ja võimle, ole pikalt duši all või vannis, kreemita end. Sellised oma keha poputamised, paitamised võivad olla heaks abiks. Mis sa arvad, miks nii paljud emad hea meelega teevad poetiiru ise? See on mõnus üksi olemise hetk. 🙂
Kõige efektiivsem oleks muidugi leida võimalus päris füüsiliselt üksi olla, aga kui sul ei ole võimalik last kellegagi jätta, siis proovi end poputada koos lapsega. Leia see, mis sulle ja sinu lapsele sobib. Kui sinu laps magab hästi autos, siis mine sõida kuskile. Kasvõi lihtsalt ilusasse kohta looduses. Kui sinu laps on põrandal rahulik ainult siis kui sina ka seal oled, siis proovi põrandal koos lapsega mõni võimlemisharjutus teha. (Youtubes on palju lahedaid videosid, kuidas koos lapsega end liigutada.) Joo teed kiirustamata. Loe midagi natukene, kuula muusikat ja tantsi koos lapsega. Kuula podcasti või audioraamatut. Kui oled juba kaua aega ülekoormuse all kannatanud, siis võib-olla tundub väike tee joomine mõnitamisena, aga see on algus. Leia endale oma rutiin, mis sind aitab. Iga päev peab olema midagi ainult sinu enda jaoks!
Kas sa oled tundnud lähedus-väsimust? Kuidas sellega toime tulid? Kuidas leiad sina üksi ja omaette olemise aega? Tule jaga oma kogemust Küsi külalt grupis.
Marianne