5 valet, mida väga püüdlikud vanemad kipuvad uskuma

Kodulehe sisu ei ole lubatud avalikustada, levitada või kasutada mistahes muul viisil ja kohas ilma Malviine OÜ kirjaliku loata.

Mul on ammu olnud kirjutamata blogipostituste nimekirjas pealkiri “5 valet, mida sünnitusjärgne depressioon meid uskuma paneb.” Postitus sai nüüd valmis, aga pealkiri ei tundunud õige, sest see pole alati depressioon, mis igasugu vildakaid ideid meile pähe paneb. Mõnikord nad lihtsalt on. Tihti just väga tublide, püüdlike lapsevanemate peas. Nende, kes tahavad olla väga head või isegi parimad. Mõtle, kas sinul on ka selliseid mõtteid ja kas äkki oleks aeg mõnest lahti lasta?

Vale nr 1. Ma pean imetama, ise püreed tegema, igat hetke nautima, ei tohi ärrituda, toad peavad korras olema, tervislikku toitu tegema, iga päev õues jalutama ja palju muud veel, et olla hea lapsevanem.

Sul võivad olla teised reeglid heaks emaks olemisele, aga tihti on need ikkagi ebareaalsed ja ebainimlikud eesmärgid. KÕIKE KORRAGA EI SAA. Meile tuleb uksest ja aknast infot, et mida kõike üks hea lapsevanem tegema peab, millega kursis olema, mis meetodeid valdama ja mis kõik on jube vajalik, aga fakt on, et kõike ei jõua. Pane kirja 3 valdkonda, mis on just sulle elus ja lapse kasvatamisel olulised, proovi kõigepealt nendega hakkama saada ja vaata siis sealt edasi.

Vale nr 2. Olen halb lapsevanem kui igatsen omaette olemist ja naudin lapse vaba aega.

Oma aja vajamine on väga individuaalne. On neid, kes ütlevad, et nad ei vajagi lastest eemal olemise aega ja see on okei (kuigi ma ikkagi natuke kahtlustan, et nad valetavad), aga täpselt sama okei on ka see, kui sina seda vajad. Ma ütlen käsi südamel, et ma olen palju palju parem ema, kui ma saan natukeseks eemale minna ja üksi olla nii, et keegi ei küsi mu käest süüa, juua, pissile, kleidi vahetamist ja muud sadat pisiasja. Ma tulen koju tagasi, ma olen jõudnud hakata oma lapsi igatsema (või siis mõnikord ka mitte) ja mul on palju rohkem energiat, et armastusega vastata miljonile nõudmisele. Sa ei armasta oma lapsi vähem, kui tahad neist eemal olla. Sa ei ole sellepärast halvem lapsevanem.

Vale nr 3. Lapsel oleks minuta parem.

Ma kuulen seda nii tihti. Nii paljud emad mõtlevad, et nad pole oma laste jaoks piisavalt head ja lapsel oleks nendeta parem. Üks ema ütles mulle, et kui beebi talle esimest korda kõhule pandi, siis ainus mis ta tundis oligi hirm ja põgenemissoov, sest ta kartis, et teeb kohe midagi valesti. Su beebi sünnib siia maailma nii täiuslikuna, nii abituna, nii sinust sõltuvana. See on nii suur vastutus ühe väikse inimese eest hoolitseda, aga lapsevanemaks kasvataksegi. Pole olemas ema, kellel kõik alati suurepäraselt välja tuleb, kes jääb alati rahulikuks ja kes alati teab, kuidas õige on. Mõni lihtsalt varjab oma nõrkusehetki paremini. Sina kasvad ka koos lapsega. Sina õpid ka ja see on okei. Õpeta oma lapsele eeskujuga, et vigu võib teha, aga oluline on neid tunnistada ja neist õppida. Näita, et iga inimene on vigane, see on okei ja me oleme armastatud ikkagi.

Vale nr 4. Olen süüdi, et laps sündis enneaegselt/keisriga/kohanemisraskustega/ei saanud rinnapiima.

Ma mäletan seda tugevat läbikukkumise tunnet, kui ma vaatasin oma enneaegselt sündinud last kõigi torude ja juhtmete küljes kuvöösis. See suur süütunne, et mina ei suutnud teda turvaliselt enda sees hoida ja nüüd tema minu pärast kannatab. See süütunne käib paljude vanematega kaasas, aga raskesti usutav tõde on, et sa ei saa kõike kontrollida. Sa ei saa kõiki halbu asju oma lapse elus ära hoida. Sa ei saa kõike ette näha. Mõnikord halvad asjad lihtsalt juhtuvad ja selle tunnistamine on nii õudne, sest see teeb elamise nii ebaturvaliseks. Mõnikord on parim, mis sa teha saad, toetada oma last ja olla olemas hoolimata kõigest halvast ja raskest.

Vale nr 5. Olen ainus, kes midagi sellist mõtleb ja kogeb ning sellepärast ei saa keegi mind ka aidata.

Nii paljud lapsevanemad on üksi oma hirmsate mõtetega ja ei räägi sellest kellelegi, sest tunne on nagu oleksid ainus. Usu mind, ei ole. Sellest lihtsalt ei räägita kõva häälega. Ma saan aru, et mõnikord ongi ka oht sattuda inimese otsa, kellel ei jätku mõistmist, sest tema õnneks ei ole ta kunagi sellises olukorras olnud ja ta ei saa lihtsalt aru. Sellest hoolimata ei pea üksi olema. Leia keegi selline, kes mõistab. Tihti hakkab palju kergem juba siis kui saad oma mõtted välja öelda.

Enda eest hoolitsemine pole ainult massaaži või kohvikusse minemine. Enda eest hoolitsemine on ka endasse sõbralikult suhtumine, enda vigadesse kaastundlikult suhtumine. Sina oled ainus inimene, kellega sa elu lõpuni koos olema pead. Püüa endaga hästi läbi saada.