Kas jälgida ärkveoleku aknaid või väsimuse märke?
Beebid ja väiksed lapsed vajavad päevaseid uinakuid. See ei ole mingi isikliku eelistuse küsimus, vaid nad päriselt vajavad uinakuid heaks terviseks. Paraku mõnikord ei tule need päevased uinakud nii lihtsalt ja siis tulevad appi erinevad tööriistad, mis aitavad sinul oma last paremini mõista ja teda paremini magama aidata. Täna kirjutan sellest, kuidas leida optimaalne aeg lapsele uinumisvõimaluse pakkumiseks.
Kellaaja järgi uinakute pakkumine
Kellaaja järgi uinakute pakkumine tähendab, et laps majab alati kellaajaliselt samal ajal. Näiteks iga päev kell 10 ja 14. Beebid aga ei tunne kella ja mida väiksem on beebi, seda keerulisem on tavaliselt kella järgi tema uinakuid plaanida, sest ärkamise aeg (uinaku pikkus) võib olla väga erinev. Mida noorem on laps, seda keerulisem on tal ilmselt ka toime tulla kerge ala- või üleväsimusega ning uinumine võib olla siis palju keerulisem. Seetõttu (ainult) kellaja jälgimine pisikeste beebide uinakute puhul tavaliselt ei toimi. Kellaaega saab rohkem hakata jälgima siis kui uinakute arv väheneb ning mingi kellaajaline regulaarsus tekib tavaliselt 9-12 kuu kandis. See pole reegel, oleneb lapsest.
Ärkveloleku akende jälgimine
Ärkveloleku akende jälgimine tähendab seda, et vanem arvestab, et ta paneb lapse magama kindla aja möödudes, peale eelmisest uinakust ärkamist. Ehk kui laps ärkab kell 10 ja tema ärkveloleku aken on 1,5 tundi, siis alustab ta 10-minutilise unerutiiniga kell 11.20, et kella 11.30-ks oleks laps valmis uinuma.
Ärkveloleku akende jälgimise võib muuta keeruliseks see, et:
Kõigile lastele ei sobi need aknad, mis on kirjas tabelites.
Laps võib vajada veidi erinevat ärkveloleku aega olenevalt viimase uinaku pikkusest või tegevustest, mida ta enne uinumist on teinud (ujumas või võimlemas käimine võib olla nii väsitav, et ta tahaks veidi varem uinakut teha).
Ööunne minek ja ärkamine võivad kõikuda väga palju ning päevad võivad olla väga erinevad, mis võib unehügieeni negatiivselt mõjutada või vanemate jaoks päevade plaanimise väga keeruliseks teha.
Väsimuse märkide jälgimine
Väsimuse märkide jälgimine tähendab, et teatud märkide ilmnemisel (näiteks pea kõrvale pööramine, klaasistunud pilk, silmade või kõrvade hõõrumine või haigutamine), vanem saab aru, et laps on väsinud ja paneb ta siis magama.
Probleemideks väsimuse märkide jälgimise juures on, et:
Mõni laps ei näita väsimuse märke. Nagu üldse mitte. - Sa pole lihtsalt halb lapsevanem, kes ei mõista oma last.
Mõni laps näitab väsimuse märke alles siis, kui ta on juba üleväsinud ja oleks tahtnud 10 minutit tagasi unne sättida.
Väsimuse märgid võivad olla väga sarnased ala- või ülestimuleeritusega ehk siis laps pole mitte väsinud, et magada, vaid on väsinud näiteks sellest tegevusest ning tahaks pildi vahetust või natuke lihtsalt vanema süles tegevustest puhata.
Mille järgi siis last magama panna?
Nagu näha on kõigil meetoditel oma eelised ja puudused. Ilmselt kõige parema tulemuse saad, kui arvestad oma lapse eripäradega ja kombineerid neid kõiki. Tavaliselt alustaks ma ärkveoleku akendest (akende pikkuse leiad tabelist siit postitusest) ja jälgiks, kas laps uinub nendel aegadel probleemideta. Paralleelselt jälgiks väsimuse märke, et aru saada, kas ta vajaks pikemat või lühemat akent, kui tabeli oma ei sobi või lihtsalt katsetaks 10-15 minutit varasemat või hilisemat aega. Tavaliselt kipub nii olema, et leiad mingi õige akna, see toimib mõne aja ja siis juba midagi lapse unevajaduses muutub ja tuleb uuesti katsetama hakata. :)
Päevaunedest räägin pikemalt e-kursustel. Muuhulgas jagan tabelit varastest väsimuse märkidest, hilistest väsimuse märkidest ja ülestimuleerituse märkidest, jagan ideid, kuidas saaksid oma lapse päevaunesid korraldada, kuidas päevaunesid pikendada, kuidas korraldada üleminekuid väiksemale arvule unedele ja palju muud põnevat.