Kas ilma nutukoolita on võimalik laps paremini magama saada?

Kui minu esimene laps oli väike, siis tundus mulle, et lapse une juures on kaks varianti. Nutukool või kannata ära. Nutukooli all mõtlen unekooli, mis eeldab lapse üksi nutma jätmist lühemaks või pikemaks ajaks ja/või kontaktist keeldumist. Selliseid meetodeid mina oma töös ei kasuta ja põhjustest olen kirjutanud siin. Ära kannatamise all mõtlen passiivselt halvas olukorras olemist, olukorra või lapse kontrollida püüdmist. See pole ka hea variant, aga enne selle juurde minemist räägime nutust.

Nutuga või nututa?

Nutt käib inimeseks olemise juurde. Nutt aitab maha laadida suuri emotsioone - ta on vabastav. Iga lapse nutt ei tähenda kriisi, mida on vanemal vaja lahendada ja nuttu ei pea tingimata vaigistama. See, et su laps nutab, ei tähenda seda, et oled halb lapsevanem. See, kui palju laps (inimene) nutab, sõltub muuhulgas näiteks temperamendist. Ongi lapsi, kes oma loomult hakkavad kergemini nutma, nutavad kõvema häälega ja rohkem.

On inimesi, kelles lapse nutt lülitab sisse ohu nupu. Nad lähevad närvi või lukku ja ei suuda enam tegutseda. Kuidas reageeriti sinu nutule, kui olid laps? See, kuidas me ennast lapse nutu juures tunneme, on oluline mõista, et suudaksid olla lapse suurte emotsioonide suhtes aktsepteeriv ja toetav. See ei ole ainult üks vanemlik otsus beebi eas, mis mõjutab und ning siis on ta tehtud. See, kuidas me lapse nuttu suhtume ja kuidas end nutva lapse kõrval tunneme, mõjutab olulisel määral, millised oskused me anname lapsele ellu kaasa oma tunnetega toime tulemiseks.

See, et nutt käib inimeseks olemise juurde, ei tähenda, et lapse üksi nutma jätmine on lapsele vajalik või kahjutu.

Ma tunnen, et natuke ohtlik :) on sellest rääkida ja ma väga valin oma sõnu, sest neid argumente mingis versioonis kasutavad mõnikord ka nutukooli propageerijad. See pole see. :) See, et nutmine käib inimeseks olemise juurde ja on normaalne emotsioonide maha laadimise viis, ei tähenda, et peaksid lapse üksi või kontaktist keeldudes nutma jätma, sest ta peabki oma emotsioonid välja nutma ja muidu ta ei õpigi ise magama või end lohutama. Normaalne on nutvat inimest toetada. Beebi aju areng ei ole veel seal maal, et enda emotsioone ise reguleerida ning ta vajab selleks vanema abi ja (füüsilist) kontakti.

Märgid, et ilusa jutu taha on tegelikult peidetud nutukooli meetod:

• Vältida soovitatakse lapsega kontaktis olemist, sh vältida pilkkontakti.

• Kontakt on ajaliselt piiratud, mitte lapse märkidel põhinev.

• Vanema sisetundele ja soovile last lohutada või enda lähedal hoida on viidatud kui nõrkusele, halvale harjumusele vms negatiivsele seosele.

Rahumeelne ja last austav vanemlus ei tähenda ära kannatamist

Tuleme tagasi ära kannatamise juurde. Kui ühes äärmuses on nutukool, mis ei arvesta lapse normaalse arengu ja vajadustega (ning tihti on stressirohke või lausa traumeeriv vanematele), siis teine äärmus on ära kannatamine. Ära kannatamine viib tihti ohvri rolli ja tegelikult ei toeta see last ega vanemat. Laps vajab turvatunnet ja seda annab talle vanem, kes võtab vastu otsuseid ja juhib olukordi, mille juhtimiseks lapsel puudub küpsus. Kui laps on liiga palju juhi rollis (otsustab unekorralduse, aga vanem kannatab), siis on see talle liiga suur vastutus ning see teeb lapsed tihti ärevaks ja kontrollivaks.

Vanema poolne juhi rolli võtmine võib erinevas vanuses lapse unega tegelemisel veidi erinev välja näha. Väikese beebi puhul tema soovid ongi tema vajadused ning ongi vaja lähtuda palju lapse märkidest ning tema rütmis kulgeda. Mõnikord on suur väljakutse leida viis, kuidas ära kannatamise asemel liikuda toime tulemise suunas. Toime tulemine olukorras, mida sa ei saa muuta (lapse normaalne ärkamine ja lähedusvajadus) tähendab, et sa leiad viisid, kuidas luua armastust, kannatlikkust, tugevust, kaastunnet, usaldust ja muud ilusat sellesse olukorda. Seda on väga-väga raske teha, kui lapse uni on üsna pisikesest peale olnud väga keeruline ja jõuvarud on niigi olematuks kahanenud. See võib tähendada, et kohaned mõneks ajaks kaisus magamisega, kuigi sa seda ei plaaninud teha. See võib tähendada ka abi küsimist lähedastelt või nõustajalt, ootuste korrigeerimist, vähem tegemist, stressiga toimetuleku oskuste õppimist ja palju muud. Näen, et tihti on just väga empaatilistel ja lapsest lähtuvatel vanematel raske üle minna beebi east väikelapse ikka, sest lapse märke võib olla raskem mõista. Tema soovid pole enam alati tema vajadused, kuid tema pahameel soovi mitte täitumisel on sama suur.

Rahumeelne, last austav vanemlus ja lähenemine unele ei tähenda, et peaksid kõik ära kannatama. Väga okei on lapse unes muutusi teha enda algatusel ja juhtimisel. See ei tähenda tingimata, et oled isekas või ignoreeriksid lapse märke ja vajadusi.

Kas päris ilma nututa laps paremini uinuma ja magama saada on võimalik?

Kas ilma nutukoolita (=üksi nutma jätmata) on võimalik laps paremini magama saada? JAH! Kas päris ilma nututa laps paremini uinuma ja magama saada on võimalik? Jah ja ei. Mõnikord laps nutab ka väga rahumeelset ja leebet meetodit kasutades, sest tal on raske ja talle ei meeldi see muutus (soov teha vanaviisi, mitte vajadus). Mõtle, kuidas sinu laps reageerib, kui ta ei saa midagi, mida ta ilmselgelt ei pea saama. Näiteks üks minu lastest armastas käia kamina juures saepuru söömas :) ja oli väga pahane, kui ma seda teha ei lubanud ja ta sealt eemale viisin. Kui sinu laps on temperamendilt selline, kes nullist sajani kiiresti läheb ja oma pahameelt häälekalt välja näitab, siis tõenäoliselt juhtub seda ka unes suuremate muutuste tegemisel. Kui sarnases olukorras on su laps tsill ja talle sobib, et pakud asenduseks mõnda mänguasja, siis tõenäoliselt lähevad muutused tema puhult ka väiksema nutuga.

Kui une muutmise juures on nuttu nii palju, et tunned end ebamugavalt, siis on kindlasti see koht, kus korraks peatuda, asjad läbi mõelda ja unenõustajaga läbi rääkida. Kui su sisetunne annab alarmi, siis miski ei toimi. :) Ühegi meetodi reeglid ei peaks üle sõitma vanema sisetundest. Jah, mõnikord selle sisetunde taga on lihtsalt see, et vajad rohkem infot ja jätkad samamoodi, aga seegi on oluline koht, millega tegeleda. Mõnikord on vaja muutuseid aeglasemalt teha ja enne oma voodis uinumist tegeleda sellega, et ta uinuks kaisus, mitte rinnal või kussutades.

Kuidas?

Seda, kuidas erinevatele uneküsimustele läheneda ja milliseid meetodeid kasutada, saad kuulata minu unekursustelt. Beebi une e-kursus on 4-24 kuud vana lapse vanemale. Jagan seal meetodeid, kuidas lõpetada kussutamine ja rinnal uinumine ning aidata lapsel oma voodis uinuda. Räägin sellest, kuidas need muutused lapse jaoks võimalikult lihtsaks teha, kuidas neid läbi viia, mida teha, kui ta nutab, kuidas last rahustada ja mida rinna või kussutamise asemel teha.