Miks beebi õhtul roomab ja sipleb ning magama ei jää?

Kodulehekülje sisu ei ole lubatud avalikustada, levitada või kasutada mistahes muul viisil ja kohas ilma Malviine OÜ kirjaliku loata.

Pikk päev on seljataga, tahaks hetke iseendale, aga enne on vaja laps magama saada. Tema on aga otsustanud, et õhtud on roomamiseks, sebimiseks, siplemiseks, enda püsti sikutamiseks, häälitsemiseks, voodi võrede limpsimiseks ja närimiseks, käpuli kiikumiseks ning siis hädaldamiseks. Hädaldamiseks, sest mingil üllatuslikul põhjusel on järsku käes üleväsimus ning kogu maailm on paha. Raske beebi elu, eksole. Lõpuks on kell palju ja ka sina pole saanud oma kuhjaga väljateenitud ja väga vajatud puhkehetke. Miks nii läheb?

Uute oskuste harjutamine on nii põnev

Beebi jaoks uued oskused, näiteks roomama või püsti tõusmine sama põnev kui sinu jaoks oleks avastus, et sa oskad lennata. Kui sa järsku avastaksid, et sa suudad lennata, siis sa ka ei tahaks aega raisata igavatele tegevustele nagu söömine ja magamine, või mis? Beebi maailm läheb iga oskuse õppimisega nii palju suuremaks ning kätte saadavaks saavad asjad ja piirkonnad, mida enne tema jaoks olemaski polnud. Samas, terve esimene eluaasta on üks uute suurte oskuste omandamine ja tegelt on ju magamine ka tervisele ja arengule väga oluline.

Mida siis teha, kui laps uue oskuse harjutamisel magada ei mõista?

Beebi uni ja magamine ei toimu ainult uneaja vaakumis. Und mõjutab kogu päev, tegevused, emotsioonid, kogemused ja kõik-kõik-kõik. Kui ta ei jää magama, sest uue oskuse õppimine ja harjutamine on nii põnev, siis võib abiks olla kui pakud talle päevasel ajal võimalikult palju võimalust harjutamiseks. Kui ta õpib käputama, siis tekita talle eakohaseid väljakutseid ning tee talle takistuste rada, et ta saaks erineva kõrguse, tekstuuri jm omadustega asjadest üle ronida. Kui ta õpib end püsti tirima, siis paku talle võimalusi enda püsti tirimiseks erineva kõrgusega esemete najale, erineva tasakaalu hoidmise vajadusega (ratastega tool vs paigal püsiv tool, väike kapunupp haaramiseks vs käepide). Nii nagu täiskasvanute puhul, nii on ka beebidega, et mõni laps juba loomult vajab rohkem füüsilist aktiivsust ja energia kulutamist kui teine ning mõne lapse vanemaks olemine nõuabki rohkem tööd. Samas on iga lapse puhul tõsi see, et pole olemas olukorda, kus laps saab liiga palju liikuda (kui tingimused on eakohased). Kui laps ei maga ega söö, siis on tema ülesanne ja vajadus liikuda.

Beebi üleväsimus

Üleväsimus on kõigi beebi uneprobleemide ema. Nii nagu saja muu uneprobleemi puhul, võib õhtuse jauramise põhjuseks olla ka üleväsimus. Kui beebi on liiga väsinud, siis tõuseb tema kehas kõrgeks kortisooli tase. Kortisool on hormoon, mis on meile kõigile väga vajalik, et hommikul üles tõusta, olla erk ja tegutsemisvalmis. Kui beebi on aga liiga väsinud, siis kortisooli toimel võib ta muutuda "üles keeratud tibuks" (kas teil on ka kodus see tibu, keda nupust keerata ja siis ta maas hüppab nagu segane? see juhtubki üleväsinud beebiga) ning ta ei suuda piisavalt maha rahuneda, et ta suudaks uinuda. Mida rohkem väsinud ta on, seda rohkem kortisool teda üles keerab ning seda raskem on teda magama saada. Mis aitab? Lapse varaste väsimuse märkide õppimine ja jälgimine, eakohase uneaja võimaldamine ning raudsed närvid.

Sellele beebile mitte sobiv päevakava

Seotud ka eelmise punktiga, aga mitte ainult. Lisaks üleväsimusele muudab õhtuse uinumise raskeks ka see kui õhtul viimase une ja ööunne mineku vahel olev aeg on kas liiga lühike (laps pole veel piisavalt väsinud) või liiga pikk (üleväsimus, vt eelmine punkt). Kui viimane uni hakkab juba liiga palju sisse sõitma ööunele, siis tasub mõelda, kas on aeg sellest ehk loobuda või muuta päevakava selliselt, et ta ei jääks nii hilja peale. Ka liiga pikk viimane uni võib suur segaja olla või kui see viimane uni on võrreldes teiste päevaunedega liiga pikk või kui kõige pikem uni (lapse jaoks päeva keskpunkt) on liiga hilja. Ma tean, et enamike beebide puhul nii täpset unede planeerimist teha on keeruline ja tihti ka mitte vajalik, aga mõnikord on nende unedega mängimine vajalik, kui mingi väike detail päevas hakkab viltu kiskuma kogu ööpäeva und.

Segadusse ajav unerutiin või selle puudumine

Isegi kui laps on "normaalselt" väsinud (piisavalt, et magada, aga mitte nii palju, et olla liiga väsinud), siis võib olla tal raske uinuda, kui ta pole "uinumise lainel." Üks hetk mängida ja maailma avastada ning 10 sekundit hiljem olla voodisse surutuna pimedas toas võib olla segadusse ajav küll. Hea unehügieeni osaks nii täiskasvanutel kui ka lastel on unerutiinid. Unerutiinid on ülemineku rituaal päeva ja magama mineku vahel. Umbes nagu nagu mugavate koduriiete selga panemine peale töölt koju jõudmist. On ju hoopis teine tunne? Mul küll on. Olen kokku pannud infolehe selle kohta, kui pikk võiks olla unerutiin erinevas vanuses laste puhul ja mida ta võiks sisaldada - saad selle kohta infot siit. Iga laps on erinev ja mõnikord võib unerutiin olla paberil ja teooriat arvestades väga ok, aga olen kogenud, et kõigile see raamatu värk ei sobi. Näiteks oli mul klient, kelle beebi jaoks oli õhtune vannis käimine või massaaž liialt stimuleeriv. Paljudes vannitubades on väga erk valgus ja kuida paned lapse vanni selili nii, et see valgus talle otse silma paistab, siis võib see tema jaoks olla liialt stimuleeriv ning hoopis märguandeks, et nüüd hakkab lõbus mölluaeg veega, mitte lõõgastav ja rahustav mõnulemine. Vaata ikka oma last ja kui sulle tundub, et mõni element nimekirjas tema jaoks on liiga ergutav, siis proovi see asendada millegi muuga ja tõsta vanniaeg päeva peale.

Loodan, et said mõtteid ja peagi on teie õhtud rahulikud!