Millal on beebi valmis iseseisvalt uinuma?
Iseseisva uinumise paremaks mõistmiseks avan kõigepealt natuke tausta, et mõistaksid, miks nii on. Kui pikka juttu lugeda ei jaksa, siis keri alla kokkuvõtte juurde. :)
Mida beebi iseseisvalt uinumiseks vajab?
Suures plaanis vajab beebi, et paigas oleks kaks tegurit:
optimaalne ajastus,
rahunemine (ja et miski ei segaks tema rahunemist).
Kui need kaks on paigas, siis saame rääkida harjumusest või lapse mugavusstsooni laiendamisest nii, et ka ilma vanema kontaktita uinumine tunduks talle turvaline.
Optimaalne ajastus
Optimaalse ajastuse juures mängib rolli:
sinu lapse individuaalne ööpäevane unevajadus,
ärkvel oldud aeg viimasest ärkamisest,
ööpäevarütm.
Optimaalse ajastuse leidmist toetab ärkveloleku akende, väsimuse märkide ja päevakava jälgimine. Unevajaduse tabeli ja muu jutu ajastuse kohta leiad siit. Päevakavade puhul tuleb arvestada, et need on üldjuhul koostatud keskmise või keskmisest suurema unevajadusega beebide puhul. Kui teie puhul eakohane päevakava pole toiminud, siis loe seda instagrami postitust.
Rahunemine
Iseseisvaks uinumiseks vajaliku rahunemise juures mängivad rolli:
kaasreguleerimine,
temperament,
ebamugavused (keskkond, nälg, liikumisvajadus, temperatuur, valu).
Kaasreguleerimine
Uni on väga haavatav seisund ja selleks, et beebi saaks uinuda, peab ta tundma, et keskkond on stabiilne ja turvaline.
Keeruliseks teeb iseseisva uinumise see, et beebi aju on liiga ebaküps, et end stressi seisundist rahu seisundisse tuua. Beebi õpib rahunemist läbi kaasreguleerimise ehk kontakti vanemaga - kui beebi tajub, et sina oled rahulik, siis järelikult on maailm turvaline ja ta saab rahuneda ja uinuda. Kui beebi läbi korduvate kaasreguleerimise kogemuste õpib, et rahunemine ja uinumine selles keskkonnas on ok, siis vajab ta vähem sinu füüsilist kontakti uinumiseks. Iga kord, kui sa aitad oma lapsel rahuneda (mitte emotsioone vaigistada või alla suruda, vaid läbi tunda), ta õpib rahunemist. Kõik need kogemused sinuga koos rahunemisest ja uinumisest toetavad seda, et ta üks hetk saaks rahuneda ja uinuda ka iseseisvalt.
Ükski inimene pole 100% ajast täiesti rahulik :) ja kui sul on uneprobleemidega laps ning sa oled väsinud, siis ongi raske rahulikuks jääda. See on inimlik. See ei ole näpuga näitamise või süütunde tekitamise koht. See on koht, kus teadvustada endale, et see on ka teema, millele mõelda ja millega tegeleda. "Jää lihtsalt rahulikuks" ei ole piisav. Suur osa unenõustaja tööst ongi olla sulle toeks, et aidata sul rahu leida. 100% ei olegi kunagi eesmärk.
Temperament
Jõulisema, isepäisema või tundlikuma temperamendiga beebi rahuneb raskemalt, on nõudlikum keskkonna suhtes ning seetõttu vajab rohkem kaasreguleerimist. Tundlikuma ja temperamendiga beebi vajab spetsiifilisemat keskkonda ja ka väikesed muutused päevas, rutiinis, vanema enesetundes jms võivad muuta uinumise keerulisemaks. Temperamendikama beebi vanemaks olemine nõuab vanemalt paremat enesereguleerimise ja vanemlikke oskusi.
Ebamugavused
Siin mängivad rolli keskkond ja lapse enesetunne (kuidas ta tunneb end oma kehas).
Keskkond peab olema stabiilne, tuttav, rahunemist toetav (ehk mitte segav, ärritav, ebamugav). Mõtle riietele, temperatuurile, valgusele, helidele jm keskkonnateguritele. Väga aktiivse lapse puhul ka tema liikumisvajadusele ärkveloleku ajal.
Ebamugavust põhjustavad ka terviseprobleemid/seisundid:
vitamiinipuudused (laps on rahutum ja tal on raskem rahuneda);
toitmisprobleemid ja allergiatest, toidutalumatustest põhjustatud nahasügelus, ebamugavus/valu seedimisel, refluks, takistatud hingamine;
lihaspinged;
muud juba spetsiifilisemad terviseprobleemid.
Terviseprobleemide puhul pöördu vastava spetsialisti poole. Kui laps tunneb ebamugavust või valu, siis on loomulik, et tal on raske uinuda. Siin ei aita ükski unenipp ega unekool. Tuleb leida algpõhjus ja tegeleda selle leevendamisega. Kui uneprobleemi taga on terviseprobleem, siis ilmselt on raskusi ka mujal, kui ainult unes. Iseseisva uinumise puudus ei ole üksi märk terviseprobleemist.
Kui lapse uinumine on optimaalselt ajastatud ja ta saab rahuneda sinu toetusel, siis on võimalik vähendada sinu (füüsilist) kontakti lapse uinumisel.
Kas see kõlab sulle loogiliselt?
Kokkuvõtteks:
Ei ole kindlat vanust, millal kõik lapsed on valmis iseseisvalt uinuma. "Kergema" temperamendiga laste puhul toimub see tõenäoliselt varem ja "keerulisema" temperamendiga laps vajab sinu tuge tõenäoliselt kauem.
Iseseisev uinumine pole oskus, mis kas on või ei ole. Laps saab uinuda iseseisvalt, kui ajastus on optimaalne ja ta saab rahuneda. Kui miski takistab rahunemist, siis olenemata vanusest või varasemast kogemusest iseseisvalt uinumisel on lapsel raske (iseseisvalt või üldse) uinuda. Mõnikord on rahunemise takistaja piisavalt väike, et lisatoetusega siiski uinuda. Mõnikord see rahunemise takistaja on lihtsalt põhjus, et ta vajab sinu kallistusi.
Kui lapse uinumist takistab terviseprobleem, siis ei saa lahenduseks olla nutukool. Nutukooli käigus õpib laps oma vajadustest mitte märku andma. Me ei taha, et laps lõpetaks oma valust või ebamugavusest märku andmise.
Lapse soov uinuda sinu lähedal ja sinuga koos ei ole ebanormaalsus või märk sellest, et oleksid midagi valesti teinud või lapsel oleks midagi halvasti. Kui teile sobib rinnal, kussutades, kaisus vms viisil uinumine, siis on see ok! Seda ei pea muutma.
Kui rinnal, kussutades, kaisus vms viisil uinumine enam teie peres ei toimi, siis on viise, kuidas seda muuta.
Kõik need teemad ja soovitused iseseisva uinumise harjutamiseks olen läbi käinud une e-kursustel.