top of page
  • Writer's pictureMarianne Tobro

Ma välistan enda töös unekooli, mis sisaldab lapse üksi nutma jätmist, sest...

Kodulehe sisu ei ole lubatud avalikustada, levitada või kasutada mistahes muul viisil ja kohas ilma Malviine OÜ kirjaliku loata.

Kui sa oled teinud oma lapsele unekooli, mis sisaldas lapse üksi nutma jätmist ja ei taha lugeda, miks ma seda ei soovita, siis ära edasi loe. Ma kirjutan asju, mis võivad haiget teha.


Lapse üksi nutma jätmisega unekoole on erinevaid. On meetodeid, mille puhul soovitatakse laps õhtul enda tuppa panna ja ta sinna jätta kuni hommikuni ja on selliseid, kus laps jääb üksi tuppa lühemaks või pikemaks ajaks ja vanem käib teatud aja tagant lapsele end näitamas. Ma ütlen "käib end näitamas", sest suurema osa selliste meetodite puhul on keelatud ka silma vaatamine, rääkimata kallistamisest või mõnest muust viisist, mis päriselt kontakti looks ja lohutaks.


Ma ei pea õigeks ja välistan enda töös kõik variatsioonid unekoolist, mis eeldab lühemaks või pikemaks ajaks lapse üksi nutma jätmist une parandamise eesmärgil. Miks?


Pole tõendeid, et unekool ei tekita pikaajalisi kahjusid lapse (vaimsele) tervisele.

Meil on väga palju täiskasvanuid, kellel on probleeme enda tunnetega toime tulemisel, stressi talumisel, tervislike piiride seadmisel teiste inimestega, vaimse tervisega. “Minule tehti seda ja mul on kõik korras” olukorras, kus inimene on suitsetaja, lahendab oma emotsioone liigsöömisega või kannatab muude raskuste all, ei ole adekvaatne. See, et see on laialt levinud, ei tähenda, et see on normaalne! Esimesel eluaastal areneb lapse aju väga kiiresti ja ajurakkude vahel moodustuvad ühendusteed, mis kujundavad teda terve elu. See ei saa olla tagajärjeta, kui laps kogeb tugevat stressiseisundit, hüljatust ja hirmu, et keegi ei tulegi.


Olen näinud kahjusid, mida selline unekool on tekitanud.


Olen ise päriselt näinud, et sellise unekooli käigus on tekkinud lastel probleeme. Ei, nad ei olnud raamatute kriteeriumite järgi liiga noored või madalas kaalus. Probleemid imetamisega, söömisstreik (kuni kriitilise kaalulanguse ja haiglaravini) ja song näiteks.


Palju nuttu ja stressi ning unekool pole paljudel juhtudel isegi mitte efektiivne.


Laps lõpetab nutmise, sest ta loobub oma probleemi väljendamisest, mitte sellepärast, et ta oleks õppinud teistmoodi magama. Ehk siis probleem jääb tegelikult lahendamata, selle probleemi väljendamine jääb ainult ära. See selgitus tundub mulle loogiline, sest tihti on vaja nutuga unekooli korrata, kui on mingi muutus, haigus, laps magab puhkusel üks öö kaisus vms ja lapsel tekib jälle lootus, et tema märguannetele vastatakse. Kui probleem saaks lahenduse (laps õpiks uinuma teisiti), siis ei oleks ju vaja seda õpetamist korrata? Oskus ei kao ju ühe ööga ära?


Ma usun, et unekool mõjub halvasti terve kiindumussuhte kujunemisele.


Raseduse ajal on ema ja beebi üks. Beebi saab läbi nabanööri toitu, hormoone, tajub ema emotsioone jne jne. Peale beebi sündi on ema ja beebi küll erinevas kehas, aga nii mitmel tasandil endiselt seotud. Näiteks kui beebi magab ema kaisus, siis nende uni muutub sarnaseks, näiteks virguvad nad samal ajal. Sama on ka stressihormooniga. Kui beebi nutab (tema stressihormooni tase on kõrge), siis on kõrge ka ema stressihormooni tase. Kui aga laps nutuga unekooli käigus lõpetab nutmise, siis on beebi stressihormooni tase endiselt kõrge, aga ema oma langeb. See viib ema-lapse üksteise tajumise tasakaalust välja ja on minu arvates seemneks paljude muude probleemide tekkimisele nii emale kui ka lapsele ja nende kontaktile tervikuna. (Ütlen ema, sest ma ei tea, et isade osas seda uuritud oleks.)


Hirmutamistaktika abil tehakse maha vanema sisetunnet.


Nutuga unekooli propageerivad ja kirjeldavad raamatud sisaldavad meetodi õigustamiseks ja selle julgustamiseks väiteid, mis ei vasta tõele. Minus tekitab kahtlusi ka see, kuidas pisendatakse märke, et kõik pole korras (röökimine, lapse oksendamine, vanema sisetunne ja ebamugavus) ja hirmutatakse alusetult nagu vanema kohustus oleks teha unekooli selliselt (vanema kohustus on lapsele õpetada magamist) ja muid variante pole. Samuti häirib mind nutma jätmise pisendamine läbi selle, et leebeks unekooliks nimetatakse lapse üksi nutma jätmist piiratud ajaks. See, et 12 tunniks ukse lihtsalt kinni panemine on hullem, ei tähenda, et sama tegemine, aga vahepeal lapse juures käimine leebe oleks.


Paljud vanemad ei taha unekooli teha, aga tunnevad, et muud väljapääsu pole.


Ma tean, et mõnikord öeldakse, et see on vajalik, kui vanema(te) vaimne tervis on väga hull. See oli ka minu jaoks pikalt kõige suurem kahtluse koht, sest ma tean seda tunnet, kus kurnatus on nii suur, et elu isu on täiesti kadunud. Kui ma selles olukorras mõtlen aga selle lapse peale ja mida ma usun selle kohta, kuidas selline unekool lapsele mõjuda võib, mida kaasa tuua, siis ei saa ma pidada seda piisavaks õigustuseks. Lahendus ei saa olla lapse vajaduste ja vaimse tervise ohverdamine. Vanemad vajavad abi oma vaimse tervisega ja beebiga tegelemisel. Uni on väga oluline tegur vaimse tervise probleemide juures, kuid tihti on algpõhjus juba varasemas ja ka paljudes muudes tegurites ning ainult une muutmine ei lahenda seda probleemi. Muude tegevuste hulgas ka beebi une muutmine on ilmselt tihti vajalik, aga nutuga unekool pole selleks ainus viis. Ainsa lahendusena nutuga unekooli pakkumine sellele vanemale ei ole piisavalt hea. See on selle vanema alt vedamine. Saab palju paremini.


Need on minu põhjused. Minu eesmärk ei ole kellelegi öelda, et ta halb ema on sellepärast, et ta on oma lapsele unekooli teinud. Ma tean kui raske on olla ülikurnatud ja ma tean, et on palju olukordi, kus ideaalseid lahendusi pole. Ma kirjutan seda ja välistan nutukooli meetodid enda jaoks sellepärast, et ma tahan näha muutust ja panna kogu oma energia selle sisse, et vanemad teaksid, et on veel võimalusi kui ära kannatamine ja nutukool. Et vanemad näeksid ja teaksid, et nutukool pole üldine norm. See on äärmus. Et tekiks see enesekindlus ja julgus öelda spetsialistile, et mitte midagi tegemine ja nutukool pole piisavalt head - paku mulle midagi paremat. Siis on üldises inforuumis ka rohkem infot ja neid spetsialiste, kes seda pakuvad.

bottom of page