Mis on uneregressioonid ja 4. elukuu uneregressioonist
Mis on uneregressioonid/uneprogressioonid?
Uneregressiooniks nimetatakse perioodi, kus uni ja magamine on lapse jaoks ajutiselt keerulisem. Tavaliselt märkavad vanemad keerulisemaid perioode 4, 8, 12 ja 18 kuu kandis. Üldiselt kirjeldatakse, et nendel perioodidel on lapsel raskusi uinumisega, esineb rohkem öiseid ärkamisi ja on raskusi pikemate uinakute magamisega päeval.
Nimetus "regressioon" võib jätta eksliku mulje, kõlada negatiivselt ja suurendada ärevust ning seetõttu on mõned unenõustajad hakanud uneregressioone nimetama unePROGRESSioonideks, sest sisuliselt ei toimu lapse arengu regressiooni ehk tagasiminekut, vaid toimub ikka pidev progressioon ja edasi arenemine. (Regressioon lapse arengus või oskustes on punane lipp, millest rääkida lapse arstiga.) Muutused unes on ootuspärased.
Uneregressioonidest/progressioonidest räägitakse Wonder Weeks'i materjalides. Sellest materjalist on hea teadlik olla, kuid tuleb ettevaatlik olla ja tähele panna seda, et seda on teadusringkondades kritiseeritud, sest valimi suurus uuringus oli liiga väike ja korduvad uuringud ei ole kinnitanud, et rahutud perioodid oleksid olnud samal ajal. Seega oleks vaja rohkem teaduspõhiseid allikaid, et teada, kas kõik ikka päris on nii nagu Wonder Weeks materjalid väidavad. Seega, kui sinu lapsega ei toimu kõik päris nii nagu seal materjalis (või kuskil mujal) kirjas on, siis ära muretse, sest see ei tähenda, et sinu lapsega midagi valesti oleks.
4. elukuu uneregressioon/uneprogressioon - mis toimub?
Uni on väga haavatav seisund ja lapse areng esimesel eluaastal väga kiire. Üldiselt uneregressioonide/uneprogressioonide ajal sisulist muutust unes ei toimu ja uneprobleemid on kaasuvaks nähtuseks mingile muule suurele muutusele lapse elus või arengus. Erandiks ongi siin 4. elukuu kant, mille ajal toimub ka sisuline muutus lapse unes. 4. elukuu ei ole siin "kivisse raiutud", vaid see muutus võib toimuda ka muul ajal keskmiselt 3-6 kuu vahel. Nii nagu ka muu areng ei toimu kivisse raiutult kindlal ajal, vaid on mingi ootuspärane vahemik ja on individuaalseid erinevusi laste vahel.
Mis siis 3-6 kuuse lapse unes toimub? Muutub lapse unearhitektuur. Ilma väga tehniliseks minemata saab öelda, et lapse unes on rohkem kerget und. See jääbki nii. Päriseks. See tähendab, et see, mis seni on toiminud, ei pruugi enam toimida:
kerge une faasis segajad segavad teda rohkem (ei maga enam igal pool ja igas asendis, kui ta seda üldse varem tegi) - ta võib vajada muutusi unekeskkonnas, sest nüüd vajab ta spetsiifilisemat keskkonda ka siis, kui varem ta seda ei vajanud;
tal võib olla raskem uinuda - ta võib vajada vanemalt suuremat teadlikkust ja tuge une ajastamise ja uinumise toetamise osas;
tal võib olla raskem ka pikemalt magada nii päeval kui ka öösel, sest kerge une faasis kipub ta jälle üles ärkama ka siis, kui ta tegelikult ka väsinud on ja und vajaks - vanema teadlikkus jälle oluline, et last mõista ja toetada.
See võib olla stressi ja kahtlusi tekitav, kui varem on laps juba päris hästi maganud ja nüüd järsku oleks ta uni nagu katki läinud. Tundub loomulik, et vanuse kasvades peaks laps pigem paremini magama, mitte halvemini. See pole kõigis peredes nii, aga tihti on 3. elukuu beebi seisukohast periood, kus temal on kõige kergem magada, sest vastsündinu gaasi- jm mured on möödas (loodetavasti) ja suure beebi arengulised mured pole veel saabunud.
Kuidas teadmisi uneprogressioonidest enda kasuks pöörata?
Mul on uneprogressioonidest rääkimise osas alati kahetised tunded. Ühest küljest on kasulik teada, et mis toimub ja miks võib beebi käituda nii nagu käitub. Kui tead, et tema raskused magamisega on seotud aju arenguga, on ootuspärased ja käivad kasvamise juurde, siis võib see anda sellele raskusele mingi mõtte. Mõtestatud raskust on jälle kergem taluda. :) Kui tead ka, mis sisuliselt selle progressiooni ajal toimub, siis saad ka teadlikumalt last toetada sellel perioodil.
Teisest küljest näen ohuna seda (näen seda fb gruppides tihti juhtumas näiteks), et iga mure lapse unega pannakse uneprogressiooni arvele ja kõik. Nii lihtsalt on. Kannata ära. Jah, muutused lapse unes ongi ootuspärased, aga nii on oht, et ära kannatada soovitatakse olukord, kus tegelikult ongi lapsel mingi mure unega ja saaks midagi teha, et ta paremini magada saaks.
Kolmas teema on ärevus. Kardetakse uneprogressioone juba ette. Luuakse kannatusi endale juurde hirmus, et äkki varsti läheb unega kõik pekki. Kuidas see aitab? Kui uneregressioonide kohta lugemine ja uurimine sind ei rahusta, vaid tekitab stressi juurde, siis "pane see aken kinni" ja suhtu lapse unesse, kui millessegi, mis ongi pidevas muutumises. Jälgi tema märke ja püüa mõista, mis on tema vajadus käitumise taga, anna endast parim tema une toetamisel (ajastamine, uinumise toetamine, keskkond) ning sellest piisabki.